Ma tahaks igasugu asjadest kirjutada. Mida näen, sellest laulan. Näiteks neist “kaakidest”, kes meie maja ees iga jumala õhtu suitsu teevad, lärmavad, maha sülitavad. Ja meie keldriukse sisse lõid. Ja siis ma tahaks kirjutada sellest, kuidas me ise kunagi Järveotsa ja Õismäe majade vahel iga jumala õhtu suitsu tegime, lärmasime, maha sülitasime, autodel peegleid viltu peksime, mersude märke maha murdsime, trepikodade jääklaasist paneele pihta panime. Ja kuidas meist kellestki kaake ei kasvanud. Ja kuidas mul seetõttu on kahetised tunded politseisse teatamisel, et jälle on nad siin.
Ja siis ma tahaks kirjutada sellest, kuidas tõprakesel juba hambad tulema hakkavad, mis sest, et alles kahekuune. Ja sellest, et ma alles tema 23. märtsi õhtuhilja meelde tuletasin, et tõprake kahekuuseks sai.
Ja siis veel sellest, et kuidagi villisele tenti ei leia, tee või ussi- või püssirohtu.
Aga ma ei jaksa. Ma tahan magada. Raincheck.