Võitja raiutakse raamatusse (uus Vonnegut on tulekul…) Ma ise olen kole vilets luuletõlkija, kõik variandid tulevad stiilis “komeet komeet ma olen poeet”.

Those who write on Heaven’s walls

should mold their shit in little balls

And those who read these lines of wit

should eat these little balls of shit

Kandidaadid esitada kommentaaridesse.

Võtame selle va Ansipi, kelle isikukultusest kogu aeg räägitakse. Talle omistatakse peamiselt seda, et ta on UFO ja et tema põhjustaski ülemaailmse majanduskriisi. Kes seda talle omistavad? Keskerakondlased. Seega: Ansipi isikukultust viljeleb Keskerakond. MOTT.

Matemaatika on vahel tore.

Esialgu oli loomulikult halvav paanika, kõik see mitme aasta tagune tarkus oli minu seest jäägitult kadunud. Check-dive oli täielik katastroof, paanikahoog võttis võimust ja veel alla ei saanud ma enne, kui instruktor mind alandaval kombel sinna SIKUTAS. Uus vest oli harjumatu, integreeritud raskused surusid kogu aeg näoli maha (instruktor antis märku, et põlvitage ringis) ja pingutusest tingitud jalakrambi vältimiseks pidin ma lihtsalt istuli maha latsatama – mis, nagu selgus, oleks võinud väga traagiliselt lõppeda, sest liiva sees luuravad krokodillkalad ja muud ebameeldivad elajad. Üldse on Punases meres hiigla palju (elu)ohtlikult mürgiseid pudulojuseid! Aga see-eest nii ilusad, nii ilusad…

Õnneks läks hiljem paremaks ja saavutasin isegi teatava ujuvuse. Lubatud marsruudist Dahabi ümbrusesse ei tulnud mittemidagi välja, sest keegi president Mubarak otsustas lösutada oma Sharmi-lähedases supelasutuses, mistõttu sealkandis keelati igasugune laevaliiklus. Tase, ah? President Ilves viibib oma Ärma talus ja sellega seoses keelatakse liiklus Viljandi maakonnas? Aga seal on see täiesti aktsepteeritud. Igatahes suklesime me peamiseks Ras Mohammedi looduskaitsealal, mis andis mulle täpselt selle, mille järele ma tulin: hulga mitte eriti ohtlikke sukeldumisi värvilise rifi ääres. Ja mingil moel sikutas Tiit mind isegi AOWD kursusest läbi, ehkki öösukeldumine oli küll patuga pooleks ehk instruktoril käest kinni. Nimelt sain ma sellega seoses uue paanikahoo ja pidin keset paati peaaegu pillima hakkama, kui mulle näidati PIMEDAT ja SÜGAVAT merd ja öeldi, et nüüd sa kargad sinna sisse ja lähed põhja. Vahetult enne seda oli päevasel navigatsioonisukeldumisel veel ka regu tuksi läinud ja hakanud mulle 200-atmosfäärise survega suruõhku suhu pumpama. See asi EI tundunud mulle veenev. Aga näe, instruktor oli veenvam ja vedas mu vette ja ellu ma jäin, ehkki kui küsiti, et mida sa seal ka nägid, olin ma sunnitud nentima, et Tiitu.

Üks karmim hetk oli veel esimene vrakisukeldumine Thistlegormile. Minul kulub palju õhku, sest mina olen algaja ja puhin palju. Või midagi sellist. Seetõttu olin ma osa aega instruktoril n-ö luti otsas ehk varuotsaga tema ballooni küljes – temal kulub vähem, on võimalik osa ära anda, teised aga saavad sedajagu pisut kauem vee all olla. Sest kui ühel õhk otsa saab, peab terve grupp välja minema. Aga seekord ei märganud üks grupi liige (mitte mina) öelda, et temalgi hakkab õhk otsa saama – enne kui siis, kui oligi pudel päris tühi. Tiit rabas mul regu suust ja lidus päästeoperatsioonile. Päästetav tõmbas tema balloonist kaks korda sügavalt hinge, misjärel oli ka Tiidul balloon tühi. Ja siis läksime me kõik ühe lauluga 20 m sügavuselt otse üles… Pärast seda oli küll väga kõhe tunne, sest mina vähemalt ei saanud küll absoluutselt aru, mispärast mind sunnitakse tegema niivõrd ohtlikke asju. Pinnal vinnati paati (rõvedalt kõva laine, ümberringi terve pinutäis teisi sukeldumislaevu, vaata, et kuhugi vahele ei jää), Tiit karjub midagi teistele instruktoritele, osa algajate gruppi on alles ilma instruktorita vee all, midagi aru ei saa, Kail jookseb ninast solinal verd… Aga pärast selgus, et kõik on vinksvonks. Kui teised instruktorid meie n-ö kadunud gruppi otsima läksid (Sigridi kirjelduse järgi saabusid nagu K-Komando), avastasid nad kolm hüljatud suklejat ankruköie peal viksilt safety stoppi tegemas. Inimohvreid ei olnud, aga Tiit ilmselt kaotas nii mõnegi närviraku.

Teine minek Thistlegormile oli üks meeldejäävamaid asju senises elus – hea, et jälle hirm peale ei tulnud, et ikka minna sain. Vrakk kogu tema ebamaises majesteetlikkuses, meeletu parv hiiglaslikke värvilisi kalu, autod ja mootorrattad trümmis, kaptenisild ja sellele järgnenud “lend” üle ahtri… Aaaa, tahan tagasiii!

Delfiinid, kilpkonnad, sinitäpilised raid, kotkasraid, papagoikalad, krokodillkalad, tuhat muud kala, tigu, õislooma ja muud määramata kuuluvusega tegelast. Ning meeldiv seltskond laeval.

Soojene, vesi!

Ja siis tal tuleb  meelde. Kõik see, mis pidi tulema ja mida sai mõeldud – või isegi mida ei mõeldud, aga mida võeti alateadlikult enesestmõistetavana. See, milline tema elu pidi olema. Niinimetatud kriis, punase sportauto ostmine, on hetk, kui ta hakkab võrdlema – mis pidi olema ja mis tegelikult on. See on hinnangute andmine. “Sportauto” on hinnangute andmisele järgnev esimene reaktsioon.

Ja siis saabub hetk, mil ta hakkab juurdlema kõige selle põhjuste üle. Kuidas see täpselt nii juhtus, et mina ei ole enam üks n-ö Browni osakestena kaootiliselt, ent siiski mingil moel ühtsena voogavate elementide ehk inimeste peavoolust, kuidas juhtus, et mina seda voogu ei suuna, mis läks nihu, et ma pole mitte osakestevoo juhtija, vaid midagi palju vähemat, üks voolusängi servades kaasanihkujatest, või ehk üks sootuks sängist välja sattunud osake, mis endise kaootilisusega (see on säilinud!) jõekaldal ringi ukerdab. Mõnikord sujuvamalt, pikema liuga, mõnikord täiesti sihitult edasi-tagasi nõksutades – üritades endale seejuures selgeks teha, et nii on hea, seda ma tahtsingi, mul polegi sinna teiste juurde asja, õige mul asi, panevad kõik ühes suunas hiiglama hooga, ja veel SELLE taktikepi all… Ei, see pole minu jaoks. Jne jnt, ad infinitum.

Ühesõnaga: esmalt MIS, ja seejärel MISPÄRAST. Mõnikord on põhjus näha, mõnikord ei ole, mõnikord osatakse leida isegi aeg, koht, põhjus, põhjustaja… Kui ma poleks selle inimesega kohtunud, siis ma poleks edaspidi arvama hakanud, et xxx ja siis ma poleks läinud xxx ja õppinud xxx ja siis ma oleksin äkki hoopis läinud xxx ja nüüd ma oleksin xxx ja elaksin xxx. Ega see ei pruugi isegi kurtmine olla või süüdistamine, lihtsalt selline tagasivaade ja nentimine. Ehkki enamjaolt on vist ikka kurtmine ja süüdistamine…

Ach, ja mis ma sellega siis nüüd öelda tahan. Seda, et ma viimaks ometi asusin tegude teele ja hakkasin jupphaaval akvalangi kokku ostma. BCD vest on minu isikliku punase sportauto esimene vasak valuvelg. Millest omakorda järeldub, et ma olen paks õllekõhuga jobu!

Lõpp on nagu õige, aga neid ankeete ei saa kuidagi nimetada ideeks, tavaks ega  kujundiks (no tegelikult mööndustega tavaks saab…)

Aga igatahes tundub, et meemide mõiste on ära lörtsitud, enne kui ta jõudis massidesse minna. Hea näide kaootilisusest, mis meie keelekorralduses valitseb. Mitte et ma tahaks öelda, et see tingimata halb on. Lihtsalt… on. Ja kellele neid teisi meeme üldse tarvis oli.

Aga mõtted käivad ka kaugemale. Ei, ma ei tahaks ära kolida. Aga ma tahaks veel käia ja näha. Varsti-varsti (3 aasta pärast) on lastel koolikohustus kaelas ja siis on kööga. Sest suviti ei näe ma mingit põhjust siit kuhugi minna, siis on siin liiga hea.

Et öösnaga. Talvituma peaks järgmise hooaja mujal. Plaanid on üks utoopilisem kui teine. Ja 4K küttearved + ~2K muid kommunaale kuus… Noh, peaks ühe väikse bangalo kusagil ikka välja venitama.

Seal peaks olema meie talvel hea kliima (ehk siis lõunapoolkera või ekvaator), ei tohiks olla hirmpalju viiruseid, ei tohiks olla liiga erinev kultuur (2 nädalat on kena, aga…) ja kohalikud ei tohiks väga tüüdata. Ega ma nende pärast sinna kuhu-iganes ei taha, sest inimesed on igal pool tüütud. Ja samasuguste tegutsemisajenditega. Mõnel pool lihtsalt nahaalsemad. Ma tahaks, et endal poleks kogu aeg mingi rõve tatitõbi kallal, et lapsed ei näeks välja nagu kartuliidud, et väljaminemiseks ei peaks kogu oma riidevaru endale selga tõmbama, et autot ei peaks käima lükkama (ja kes meie masinat teab, siis noh… soovige jõudu, eksole).

Ja kui me siis kõik selle kokku liitsime, saime tehte tulemuseks Uus-Meremaa.  Põhjasaare. Sest töö osas pole meil ju kummalgi vahet, kus seda teha. Tuleks sügisel saarelt maha, elaks kuu-kaks siin, ja jaanuarist hiljemalt laseks jalga. Elu on näidanud, et selleks ajaks ütleb immuunsüsteem üles.

Näis, mis sellest plaanist saab. Kui mitte see aasta, siis mõnel järgmisest kolmest ikka.

PS Ma täna mõtlesin välja, mida kassid arvavad. Nad arvavad ilmselt, et nad on põllumajandusloomad. Et nii nagu lambaid peetakse villa ja lehmi piima pärast, peetakse neid nende julkade pärast, mida inimesed ilmatuma hoolega nende sitapütist kokku nopivad. Sest mingit muud põhjust ju pole.

uus aasta, uued asjad

ma polnudki veel roomikamfiibiga sõitnud

ma kirjutan uuesti, kui selgemaks saab, mis mul öelda on. midagi nagu oleks jälle.  võib-olla ma eksin.

põhilise asjana ma panin paika, et see aasta ma teen asjad ära, mitte ei mõtle nende tegemisele. mõtteid on nii palju, aga kõik on kogu aeg tegemata, sest a) raha pole b) hästi ei julge.  tegelikult on need vaid ettekäänded. raha tuleb juurde teha ja julgema tuleb hakata.

esialgu saavad teod (ja siin kajastatavad mõtted) ilmselt olema otsekui kaootilised, aga tegelikult on plaan tehtud.  siht võib ju olla sinka-vonka, kui on teada, kuhu minek.

mitte et need plaanitavad asjad oleks kuigi revolutsioonilised või maailma muutvad. üldsegi mitte. aga nad on minu asjad ja ma teen nad ära. aeg jookseb.

Lord’s Heart

You are 70% Independent, 30% Idealistic, 30% Intimate, and 40% Indulgent!

The Lord’s Heart
Independent, Realistic, Passionate, Explicit

You are the most proud of hearts, the Lord’s Heart. You are down-to-earth and stand on your own two feet. You rule a relationship with an iron fist. You are passionate and know what you want and know what is important to you in terms of love and romance. You are not the mushy type, but are self-sufficient and dignified, the sovereign of any relationship you enter.

Matches for the Lord’s Heart:

The Pragmatic Heart
The Pragmatic Heart mirrors you in every way, but is more intimate than passionate. You will find the Pragmatic’s independence something you greatly respect, as you are independent yourself and aren’t very needy. You will also appreciate the Pragmatic’s more intimate nature, which will provide a nice contrast to your passion. You can count on the Pragmatic to care for you, but to not be too clingy, leaving you the freedom you desire.

The Reclusive Heart
The Reclusive Heart matches your independence and realistic nature, but is more intimate and cares more about harmony. The only difficulty here is making sure you put in the time to make a relationship work, as the Reclusive will not want much conflict. But you will appreciate the Reclusive’s self-sufficiency and caring nature, but you will have to bend a little to be more of a partner than a leader.

Your exact opposite is The Slave to Emotions.

Avoid Dependents whenever possible. You stand on your own and don’t want clingy folks to cramp your style. Idealistic people may also not interest you, as you tend to focus on what is happening and not what could be happening.

Boikott Venemaalt imporditud toodetele ja teenustele!
Palun vältige Vene firmasid ja nende teenuseid.
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Russian_companies
http://www.top500.de/g0038200.htm

Eestis ehk tuntuim vene firma on LUKOIL
Kasutage teiste tanklate teenuseid, ning boikoteerige LUKOIL-i

Igale barbaarsuserele peab järgnema karistus! Putin Haagi kohtu alla! Majandussanktsioonid peavad järgnema!
Miks? Anna Politovskaja, Moskva elumajade hävitamine ja enda kodanike tapmine, Tšetšeenias toimuv genotsiid, Gruusia okupeerimine…
Nimekiri on pikk. Ja need oli ainult viimaste aastate barbaarsused. Venemaa ajalugu on kirjutatud verega!

Peame kõike meeles ega andesta mitte midagi!
Lihtsaim viis on boikoteerida Venemaa firmasid, nende tooteid ja teenuseid!

Kui satute ingliskeelsetele saitidele, siis kopeerige alltoodud üleskutse sinna!
Gruusia vajab meie abi. Samuti oleme meie vajanud teiste riikide abi varem ajaloos! Nüüd on meie kord aidata! Kui kaob Gruusia, siis järgmised on ehk Balti riigid!
—————————————-