Archive for the ‘viirastused’ Category

Sõltlase segane jutt

Monday, June 9th, 2008

Mul on nüüdseks täpselt nädal aega järjest pea valutanud. Rõvedalt. Mitte niisama, kui oled näiteks liiga kaua arvuti taga istunud ja silmad on väsinud. Mitte nagu pohmell. Hoopis nagu tuhat miljon päeva arvuti taga jutti, endal kohutav sajandipikkune pohmakas ja kusagilt pole midagi juua võtta, ainult kõvad kahe päeva vanused kaerahelbeküpsised.

Kui tablette ei võta, on kaks võimalust: ühe järgi on valu nagu jäme sinine madu, kes roomab mul paremast meelekohast välja ja kusagilt lõualuu tagant jälle välja, ise selle käigus paisudes. Ja siis keerab otsa ringi ja tuleb tagasi. Teise variandi järgi on valu nagu väike jäämasin, kes tiirutab mööda mu aju nagu liuväljal ringi ja muudab aju üleni jääks, mis esimesel võimalusel (näiteks liigutamise peale) väga teravateks kildudeks puruneb. Kui liigutada,vajub aju hirmsa kõmakaga teise kolbaseina. Lugeda ei saa, kehaline pingutamine on absoluutselt vastunäidustatud, sest silme eest läheb mustaks, maailm muutub pehmeks ja vetruvaks ning tasakaal kaob. Heli ja valgus on väga valusad taluda.

Ära ei lähe.

Pea ka otsast ära ei tule. Ma olen proovinud küll.

Tablettidega on nii, et kõigepealt ma võtsin lihtsalt Ibumaxi. Kahesajane ei mõiganud, võtsin teise veel. Ei midagi. Päeva jooksul lubatud 1600 mg sisse – ei halligi. Nii, proovime Paramaxi. 2000 mg sisse – ei midagi. Päev hirmsat piina, siis Kuressaarde ja Solpadein. Ei mõju. Veel kaks päeva. Saabub ema, kaasas mingilt esimeselt maanteeäärselt perearstilt välja väänatud retsepti alusel saadud Diclofenac. Kaks tabletti päevasest maksimaalsest kolmest sisse – ei midagi. Veel kaks – kerge leevendus, vähemalt sai magama jääda. Järgmisel päeval kütame sisse jällegi ema poolt toodud Co-Codamoli – ja nüüd alles mõikab.

Ehk siis nüüd ma olen tablettide ori. Nii kui üks vahelt ära jääb, on ikaldus. Linnud röögivad väga-väga valjusti ja rohi teeb kasvades ilget läbilõikavat kriginat.

Ja see kõik seepärast, et üks aken oli teise vastast lahti ja mina sattusin nende kahe vahele. Tere, närvipõletik kuklas! Meil on teist niipalju rõõmu. Ärge veel ära minge. Meil on paar tabletti alles, sööme need koos ära.