Tõlkevõistlus, tõsimeeli, ärge laske end pealtnäha labasest sisust heidutada.
Võitja raiutakse raamatusse (uus Vonnegut on tulekul…) Ma ise olen kole vilets luuletõlkija, kõik variandid tulevad stiilis “komeet komeet ma olen poeet”.
Those who write on Heaven’s walls
should mold their shit in little balls
And those who read these lines of wit
should eat these little balls of shit
Kandidaadid esitada kommentaaridesse.
Ma olen pooleteise kuu jooksul ilma jäänud kahest kliendist ja mustmiljonist närvirakust. Seda võib vist pidada koolirahaks – ei maksa küll oma naha, küll aga raha, aja ja närvidega. Mis ma olen õppinud -
esiteks seda, et iial ei tohi outsource‘ida töid, mille teemat sa ei valda nii hästi, et tunned tõlkevea juba kaugelt ära, kui seda eestikeelses tekstis näed. Sest kui EI valda, jääd tõlkijat uskuma (tark ja teadusliku lähenemisega inimene ometigi!), eeldad, et ju ta ikka järele vaatas, ja lased läbi uskumatuid lollusi ja mütsiga löömisi. Sedasi läks siis esimene klient.
Teiseks seda, et nüüdsest tuleb lõpetada igasugune sõpradele ja tuttavatele haltuuravõimaluse pakkumine. Enne oled sõber küll, aga niipea kui tuleb aeg töö üle anda, muutub Tiina nende silmis suureks ja tigedaks Tööandjaks, keda tuleb rõhutud töörahva vendluse nimel iga hinna eest kottida – ja soovitatavalt mitte tööd õigeks ajaks üle anda, vaid leiutada täiesti totraid vabandusi. (Mis ehk isegi veenaksid, kui ma poleks neid juba korra kuulnud! Mis siis, et Mac, paljudel on Mac – see ei ole vabandus. See on veidrus, mis ei õigusta midagi.) Aga kui kell kukub, siis ta ütleb “Kuku!” ja “Oli meeldiv” ja nõnda läks teinegi klient.
Kolmandaks – inimesel võib küll olla filoloogiline kõrgharidus ja suisa magistrikraad, aga kui ta on loll, siis ta on loll ja mitte miski ei sunni teda komasid panema, rääkimata siis eestikeelse lauseehituse kasutamisest. Tõlkevigadest ma ei räägigi. Ma heidan meelt, ja väga kaugele! No kuidas nii saab? Kuidas saab inimene end professionaalseks, väljaõpetatud ja paberitega tõlkijaks pidada, kui tema tõlkes on sõnad täpselt samas järjekorras kui originaaliski? Kui tõlkimisel on Tradost kasutatud, aga üldse pole vaadatud, mida mälu teksti sisse topib – et kui ikka on 100% Match, siis aju pole vaja kasutada? Kui üle ühe lause on koma õigest kohast puudu? Kui igas kümnendas lauses suudetakse tõlkevigu teha? (Ja see oli pagana lihtne tekst!) Kui algfaili alguses oli kümme selges keeles punkti, mida tuleb järgida, ja mida ometi ei olnud järgitud? (No kas on raske kokku lugeda, et rea peale ei oleks rohkem kui 48 tähemärki? Öeldakse selge sõnaga, et need lähevad subtiitriks, aga tema paneb ikka 60 ja rohkem tähemärki!) Ja isegi see käkk saabus kolme ja poole tunnise hilinemisega, põhjenduseks “ma käisin lastega maal”. No kurat, mul on ka lapsed! Ma käin nendega ka igal pool – aga mul ei tule seepärast pähe mingeid selliseid klimpe kokku keeta ja neid tõlke pähe serveerida!
Ma olen vihane! Kas ma olen viimane inimene maamuna peal, kellele ütlevad midagi sõnad “tähtaeg” ja “lubadus”? “Kvaliteet” – olete kuulnud? Piinlik ei ole? Kui keegi end siit ära tundis, siis jah, minu käest enam tööd ei saa. Tehke midagi muud. Õppige heegeldama näiteks. Või minge metsa.
Imik = Mothersucker
Ja kus imebki. Lurinal.